Lõuna poole, lõpuks 🚗
No andis ikka neid Saksa kiirteid uhada. Hommikul Kasselist teele ja ees ootas jälle pikk päev Autobahnil. Seekord oli sihtpunktiks Weil am Rhein, täiesti Lõuna-Saksamaal, Prantsusmaa ja Šveitsi piiri lähedal.
Kilomeetreid tuli ligi 500. Bahn oli nagu Bahn ikka, kiirus üles ja alla, aga keskmine tempo oli endiselt päris kiire. Korraks liigud hoogsalt, siis tuleb piirang, ehitus või tihedam liiklus ja kogu rütm muutub jälle.
Sõidupäeva sisse mahtus jälle mitu tunnelit. Mõni oli lihtsalt pikk ja praktiline, mõni selline, kus valgus korraks kaob ja tekib tunne, et sõidad otse mäe sisse. Autoga reisides saab tunnelitest lõpuks omaette maamärkide süsteem.
Mida lõuna poole jõudsime, seda rohkem hakkas maastik muutuma. Tee äärde tuli rohkem künkaid, õhk tundus veidi teistsugune ja Saksamaa hakkas vaikselt oma viimaseid kaarte näitama.
Õhtuks jõudsime Weil am Rheini. See on päris huvitav koht. Meie hotell oli Saksamaal, kohe üle jõe oli Prantsusmaa ja teisel pool algas Šveits. Päris tõeline kolmnurk, kus kaks naaberriiki olid kohe üle piiri.
Hotelliaknast paistsid Baseli hooned. Need tundusid kuidagi tuttavad, kuni meenus, et olime kunagi National Geographicus vaadanud saadet, kus räägiti ja näidati nende kõrghoonete ehitamist. Nüüd olid need samad hooned päriselt meie akna taga.
Hotell ise oli päeva omaette nael. Bookingust tundus piltide järgi selline korralik ja enam-vähem tavaline hotell, aga kohapeal oli ikka hoopis teine lugu. Mega retro, täielik kaheksakümnendad. 😆
Inimesed olid see-eest väga sõbralikud ja tuba oli suur. Meil oli vaja ainult üheks ööks peatuda ning asukoht oli meie teekonnal ideaalne, nii et tegelikult polnud üldse põhjust nuriseda.
Toas oli ainult üks väike probleem. Aken oli lahti ja kinni ei läinud. Mitte kuidagi. Õnneks sai hotellist kutsuda handymani, kes lõpuks asja korda aitas. Väike rahvusvaheline aknaparandus enne õhtut.
Oliverile meeldis hotell eriti just selle vanakooli tehnika pärast. Liftid, koridorid, mis olid nagu väikesed labürindid, ja kõik need detailid, mis tundusid olevat pärit ajast, kui hotellid olid veidi rohkem iseloomuga.
Õhtul tegime väikese jalutuse poodi, otsisime head ja paremat ning valmistusime jälle uueks päevaks. Selline lihtne õhtu pärast pikka autosõitu, natuke värsket õhku ja midagi head tuppa kaasa.
Homme on plaan sõita läbi Šveitsi ja jõuda Prantsusmaale. Prantsusmaa ja Šveits said nüüd ühe akna tagant ära vaadatud, järgmisel päeval tuleb neist juba päriselt läbi sõita.
