Hispaania, me jõudsime! 🤩
Hommik algas Narbonne’is väga hästi. Mõnus croissant, kohv, apelsinimahl ja korralik buffeevalik, nii et söök sisse, auto käima ja minek.
Prantsusmaa viimased kilomeetrid kulgesid mööda kiirteed. Vahemeri oli juba aknast näha, mis tundus pärast nii pikka sõitu peaaegu ebareaalne. Ühel pool tee, teisel pool järjest rohkem sinist ja soe õhk, mis andis üsna selgelt märku, et oleme lõunasse jõudnud.
Pärast seda oli lihtne hommik kokku võtta. Kõhud said hotellis täis, asjad autosse ja edasi Hispaania poole.
Sõit läks sujuvalt, kuigi tunne oli, et oleme juba päris kaua teel olnud. Kiirtee ja kiirtee, kuni Hispaania hakkas järjest lähemale jõudma. Vaated läksid iga minutiga soojemaks ja Vahemere sinine andis sõidule täiesti uue hoo.
Vahepeal oli tee lihtsalt tee. Mõni kilomeeter läks märkamatult, mõni venis pikemaks, aga suund oli lõpuks selge. Hispaania poole.
“Ja me jõudsime Hispaaniasse! 🤩”
Päev 8
Ööbimiskohaks oli Deltebre, väga väike ja mõnusalt omamoodi Hispaania linnake. Enne linna jõudmist sõitsime mitu kilomeetrit mööda vesiseid põlde ja hakkasime naljatama, et huvitav, mida siin kasvatatakse, kas riisi? 😁
Hiljem guugeldades selgus, et just seda seal kasvatataksegi. Deltebre ümbrus on riisikasvatuse poolest tuntud ning seal kasvatatakse ja töödeldakse riisi siiani traditsioonilisel viisil. Selle kõige auks peetakse seal lausa oma festivali, nii et meie nali tabas seekord päris täpselt märki.
Linna jõudes oli tunne, et oleme päriselt uude maailma jõudnud. Valgus oli teine, majad teistsugused ja õhk nii soe, et autos välja astudes tuli korraks lihtsalt ringi vaadata ja kohale jõudmist nautida.
Ööbimiskoht oli väike korterike pisikeses ridamajas. Eraparkla, omaette sissepääs ja ehtne casa tunne, Hispaania vibe oli täiesti olemas. Pärast pikka päeva oli mõnus, et saime rahulikult sisse seada ja lõpuks natuke ka puhata.
Korteris oli piisavalt hispaanialikku iseloomu, et reisitunne päriselt kohale jõuaks. Ega me palju rohkemat sel õhtul ei vajanudki, oma koht, parkimiskoht ja võimalus pärast sõitu uks kinni panna.
Õhtul sõitsime umbes kümme minutit kohalikku randa. Seal oli juba kuurortlinna tunne, ilusad majad, restoranid ja päris bueno rand. Jalutasime natuke, käisime kuumavannis ning tulime siis tagasi tuppa ennast jahutama.
Tee viis viimaks ranniku poole ja kümme minutit hiljem oli rand juba päriselt meie ees.
Ilm oli korralikult soe, umbes 38 kraadi, aga mere ääres oli seda lihtsam taluda. Pärast nii pikka teekonda oli Vahemere ääres jalutamine täpselt see, mida vaja. Natuke liiva jalgade alla, natuke tuult ja tunne, et nüüd oleme päriselt kohal.
Rannas ei olnud vaja enam midagi suurt korraldada. Lihtsalt vaatasime ringi, jalutasime ja lasime esimesel Hispaania õhtul omas tempos minna.
Õhtul maitsesime kohalikke Hispaania sööke ja jooke. Lihtsad asjad, aga pärast kaheksat päeva teel oli päriselt äge lõpuks Hispaanias laua taha istuda ja tunda, et oleme kohal.
Bobbyle meeldis uus kodu ka. Korter oli piisavalt suur, et ringi rallida, oma asju ajada ja rahulikult reisipäevast taastuda.
Kaheksa päeva teel ja Hispaania oli lõpuks päriselt meie ümber. Riisipõllud, soe õhk, Vahemeri, kohalik toit ja üks väike korter Deltebres. Nüüd võis reis järgmise peatükiga edasi minna. ❤️🇪🇸
